Peale Orly lennujaama lähistel olevast hotellist välja
logimist sõidutas Shuttle mind kenasti sihtkohta kus jäi 4h kaugusse
vahtimiseks. Nii muuseas võis hotelli aknast vaadelda lennukite tõusu ja
maandumist ning silmailu pakkusid ka mõned maha kantud raudlinnud, nende seas
ka British Airways'i Concorde. Kes ei tea mis lennuk on või pigem oli Concorde,
siis tasub Google'st järele kaeda!
Lennujaama puhvetist avastasin toreda joogi- Citronnade. Lemonade'i
analoog! Korralik kirss hapusõprade tordile! Check-in'is sain istekoha vahekäiku
ja veel sellisesse kohta kus kedagi ees ka ei istu... Paksul hea laiutada! Aga
tutkit Vasja! Nii kui olin kodinad oma istekohale asetanud kargas ligi
Prantslane kõrvalistmelt ning kurtis et ta tütar pandi kuhugi temast eraldi
istuma ja kas ma ei saaks ümber vahetada... Noooooooooo eks ma ikka saan jah
kui vaja on... Nii ma siis loovutasin oma peaaegu et ideaalse koha keskmise,
peaaegu et kõige sitema koha vastu... Epic fail! Hiljem selgus aga vahetuse
positiivne külg. Ei, ma ei saanud topelt toitu selle eest! Nimelt istus minu
kõrvale umbes 40ndates aastates Itaaliast pärit meesterahvas, kes enamuse oma
ajast Kreekas jahtidega turiste sõidutab. Martinique'le tuli kolmeks nädalaks
purjetama... Pidavat miskid saared siin lähistel koos seltskonnaga läbi sõitma.
Väidetavalt olla Itaallasest mehel sõber kes kunagi katamaraani ühelt
Kariibimere saarelt teisele viis. Peeti mees piirivalve poolt kinni, et paat
läbi otsida ning leiti 5 miljoni euro väärtuses narkootilist materjali.
Transportöör ise ei teadnud asjast ei ööd ega mütsi. Igatahes väga huvitav
vestluskaaslane: Siunas Berlusconit, rääkis Kreeka majandusest, andis lähi
ülevaate Kariibi meres paiknevatest saartest ja näitas Panama lähedal olevate
saarte ja vee elustiku pilte... Panama lähedal olevad saarekesed (nimi ei tule
praegu meelde ja WIFI't ei ole) pidavat olema tõeline paradiis, kus kohalikud
tarvitavad eluks vaid seda mis tõesti vajalik. Paradiisiks olevat
"kuulutanud" need saarekesed inimesed kes palju troopikas viibinud
ning suure osa oma elust Prantsuse Polüneesia vahet seilanud. Peale 7000km. ja
9h. persevalu tervitas
troopiline
Martinique ja Forte-de-France kell 20:00 kohaliku aja järgi +26C ja mõnusalt
niiske õhuga. Võimatu oli näost muiet saada... Võtsin takso ja põrutasin
enam-vähem mõistliku hinnaga hotelli (40€), kus saaks peatäie magada et homme
teekonda jätkata, lennukis ei maganud kordagi ja lennujaama ei olnud ka
võimalik 12 tunniks jääda. Hotelli hoovist leidsin gekod ja laulvad konnad, ühe
suru ja tuhatjalad... Isegi üks anoolis oli end lambivalgele putukaid jahtima
vedanud, anoolised on tavaliselt päevase aktiivsusega sisalikud. Üks huvitav
kogemus ka- WC paber on juba rullis niiske! Pagasisse antava seljakoti saatsin
teele Pariisist, kätte peaks saama selle Cayennis... Eks homme selgub kas sealt
ka üllatusi oodata on :)