Selle korra viimane!

Nädal on möödunud põhiliselt bambust- Bambusa sp. tehes. Natuke olen ka siin- seal ringi vaadanud. Maoloendur= ~15, veel üks Bothrops atrox ja Vikerboa- Epicrates cenchria ssp. Tegime Urmeti ja koer Doki'ga paar sammu metsa poole. Doki laseb nina maas ringi ja astub napilt Vikerboast mööda. Võtan mao kätte, kutsun Doki enda juurde, et talle looma tutvustada. Doki, rumal nagu ta meil on, hakkab madu nuuskima ja lakkuma. Äkki võtab madu Dokil ninast kinni, mille tulemusena koer haugatab ja madu puu otsa lendab :)

Imelik on ära minemise peale mõelda... ma ju alles tulin siia! Kas ma tahan tagasi Eestisse minna/tulla? Ei taha! Üldse ei taha! Kohustuste puudumise korral Kodumaal, seoks end tõenäoliselt määramata ajaks antud kohaga. Asjad jääks nagu pooleli siin... Ma ei ole Lõuna- Ameerikaga veel lõpetanud!!! See kõik tundub kui üks tavalisest pikem nädalavahetus!

Tähelepanuta jäänud nähtud loomad:

Putukad(Lehelõikajad sipelgad ja tuhanded ja tuhanded teised määramata kuuejalgsed)
Ämblikulaadsed (Ühiselulised ämblikud, Heterophrynus longicornis, Bothriochactas sp., Tityus sp.,) 

Linnud(Ibis rouge- Eudocimus ruber, Caracara à tête jaune- Milvago chimachima,Hocco- Crax elector,Toucan à bec rouge/Toucan de Cuvier- Ramphastos tucanus, Amazona sp, L'Ani des palétuviers/lisse- Crotophaga major/ani, Le Grande Aigrette- Ardea alba, Le Jacana noir- Jacana jacana, La Moucherolle à tête blanche- Arundinicola leucocephala, Le Pic ouentou- Dryocopus lineatus, Le Cacique huppé- Psarocolius decumanus, Le Milan à queue fourchue- Elanoides forficatus) 

Roomajad(Platémyde à tête orange- Platemys platycephala, Anolis D'Orton- Anolis ortonii, Tropidure plissé- Plica plica, Hemidactylus mabouia, Thecadactylus rapicauda, Gonatode des Carbets- Gonatodes humeralis, Trétioscinque agile- Tretioscincus agilis, Améive commun- Ameiva ameiva, Kentropyx commun- Kentropyx calcarata, Téju commun- Tupinambis teguixin) Kahepaiksed(Bufo marinus ja paljud teised kärn- ja puukonnad)

OK!

 Bufo marinus

 Selle vahu sees olid kullesed

 Lombi kala

Vikerboa-  Epicrates cenchria ssp.

09.02.13- 15.02.13

09.02.13- tavaline poodlemise ja neti päev Cayennis. 10.02.13- Iles du Salut (Kuradisaared, Saatanasaarestik?). Hommikul 5:30 panime autole hääled sisse ja 1,5h. sõit Kourou poole võis alata. Sadamasse jõudsime napi ajavaruga. Kai ääres loksus sõiduvahend saartele- katamaraan Albatros. Purjede ja mootori jõul rühkis alus läbi tormise(vihm+korralik laine) ookeani sihtkoha poole. Ühel õnnetukesel õnnestus isegi paadi põhja oma mao sisuga kaunistada. Ligi 1,5h. hiljem võttis Ile Royale (üks kolmest Kuradisaarest) meid vastu ilusa sinise merevee ja kuuma päikesega. Mandri juures on vesi jõgede tõttu sogane! Ilma suurema pingutuseta võis siin-seal kohata toimetavaid merikilpkonni. Saarte ajaloo juures väga ei peatuks... lühidalt: kunagi hoiti saartel vange, nii poliitilisi kui ka retse. Üks kuulsamaid vange kes kunagi saartel peatunud on kandis hüüdnime Papillion. Lisaks ajaloolistele ehitistele, mida saartel hetkel restaureeritakse on seal ka mõned lahedad loomad, kes inimest uudistama tulevad. Ahvidest õnnestus kohata Tavasaimirisid- Saimiri sciureus ja Karbusahvide perekonda kuuluvat Apellat- Cebus apella't. Üpris tavalised olid ka Aguutid või Kuutiad- Dasyprocta agouti(leporina). Roomajatest nägime lisaks eelpool mainitud merikilpkonnadele, kelle liiki looma vees viibimise tõttu kindlaks määrata ei õnnestunud, kuid targa raamatu abiga võib eeldada, et loomad keda kohtasime kuulusid liiki Chelonia mydas, ka erinevaid pisemaid sisalikke. Eriliseks maiuseks osutus aga Ile Saint Joseph'il kohatud suur isane Roheleeguan- Iguana iguana kes end kenasti pildistada lubas. Tegelikult loom ise olukorraga kuigivõrd rahul ei olnud ning andis oma ärrituse tõestuseks ka selgeid vihjeid- rapsis peaga, tõmbas end õhku täis et suurem näida, lott lõua all aeti pingule ja ka saba oli vinnas, millega mulle liiga lähedale ilmumise korral mööda sääri lajatada. Lahkusime sõpradena! Kolmest saarest on külastatavad 2- Ile Royale ja Ile Saint Joseph. Ile du Diable saarel asub kosmosekeskuse tehnika ja sinna lihtsurelik ei pääse. Ile Saint Joseph'il käisime ka suplemas. Suurte lainete, kivide ja tugevate hoovuste tõttu on vees viibimine suhteliselt ohtlik. Just lainete, hoovuste ja haide tõttu oli vangidel saarelt põgenemine pea võimatu. Ookeanilainetesse kaotasin veepiiril vedeledes päikeseprillid... ühtäkki laksas laine üle pea ja läinud nad olidki. Vesi oli muidugi äärmiselt soe ja räme soolane ning pani silmad kipitama. Saared olid täis keelavaid ja tegevust piiravaid teadetetahvleid, kuid üks asi mille peale mu meelest mõeldud ei oldud oli oht saada kookosega vastu silmnägemist. Kookospalmid olid kõikjal ning siin-seal oli kuulda ka kukkuvate kookoste raginat. Meelelahutuseks avasime rannas mõned kookosviljad. Tagasi teel katamaraani ninas lösutades ja puntsi juues jäid silma mõned veest välja kargavad kalad ja nende järel ujuvad delfiinid. 12.02.13- Teel Bothrops atrox. Juba liiga kaua pole ühtegi Titaani tulnud... annan ühe enda omadest entomoloog Louise la Pierre'ile... nii sõpruse märgiks! Louise uurib taime perekonda Cecropia kuuluvatel liikidel elavaid mardikaid.

Jne. jne.

02.02.13- 08.02.13

02.02.13- Zoo de Guyane- ainult kohalikke loomi eksponeeriv tore ja rahulik kohalik loomaaed. Esindatud olid kohalikud kaimaniliigid (4), mõned maod, 6 liiki aarasid, mõned imetajad (jaaguar+taapir+ahvid) ja nipet- näpet veel. Vaieldamatuks lemmikuks osutusid kentsaka välimusega taapirid :) Roheleeguanid (Iguana iguana) lasid vabalt ringi ning ka ahve (Saimiirid) võis puuriväliselt kohata. 03.02.13- Veel kord Cacao ja putukamuuseum. Cacaost otse Kourou'sse Karnevalile. 04.02.13- Põhiliselt metsas putukaid taga ajades. Lõkse kontrollides leian rajalt mind vahtiva Aguuti- Dasyprocta sp. Kohtumine kestab mõne hetke peale mida lahkume sõpradena. Õhtul leiame bromeelialise seest boiga sarnase nastiklase. Maoloendur= vähemalt 11+ kõiki teel autotulede vihus nähtud loomi ei loe. 05.02.13- Hommik algab Tamarinide- Saguinus sp. jälgimisega kohvilauast. Bromeelialise sees ~2cm. Dendrobates sp. konn kes valjult endast märku annab. Lähen fotoka järele, kuid 2 min. hiljem naastes on loom kadunud. Vist on alanud vihmaperiood. Vihm+ korraks päikest+ veel rohkem vihma ja palju tuult. Prahi alt tuleb välja vihmaussi meenutav Siugkonnaline- Seltsist: Gymnophiona. Paaril korral olen näinud mööda lendamas Aarasid. Kirjutamise kriis... Iga päeva tegemistest võiks kirjutada vähemalt lehekülje jagu teksti... Aga kui kohe kirja ei pane, siis läheb meelest ja hiljem nagu ei viitsi kah enam. 06 ja 07.02.13- saanud jällegi metsas taimi korjata- pipralist Piper sp. Maoloendur= 12... sedakorda Oxybelis fulgidus. Kohas kus maltsa noppida tuleb on tee ääres lendamas näha Urania leilus't. 07.02.13- õnnestub rohelise terrori sees mürgeldades esiteks kuulda ja hiljem ka jälgida Tavasaimirisid- Saimiri sciureus. Õhtul söögilauas äratab tähelepanu ESA poolt kosmose poole saadetud raketi toss ja seda saatev mürin. Tund hiljem annab endast märku metsas kräunuv/urisev jaaguar :) 08.02.13- Jällegi taimed ja Saimiirid. Ööpüük ja jällegi jalaga kubemesse... Titanus 5 Entomohärg 2

 Siugkonnaline

 Vist Coq de Roch'i pesa

 Sabakonnaline

 JackFruit

 Jack seest

Sitta meenutav röövik

26.01.13- 01.02.13

Nädal on jällegi möödunud põhiliselt Desmodium sp.'ga möllates. Laupäeval 26.01.13 käisin Kaw jõe peal poole päevasel tripil. Esiteks viidi meid (5 inimest + paadijuht/kiid) Kaw külla. Sai 30min. seal ringi luusida. Väike külake kuhu pääseb ainult paadiga. Ma arvaks et külakeses elab heal juhul 50 inimest. Külastus/Infokeskus oli suletud kuna ükski adekvaatne persoon ei tahtvat sinna tööle tulla/minna. Kogu vajaliku elektri saavad päikesepatareidest. Leidsin ühe vilja kandva mangopuu ja mõned äärmiselt mahlased mangod millele ka kohe küüned taha ajasin. Mangosed käed ja näo pesin hiljem kohalikus jões. Lisaks mangodele tegi muga tutvust üks äärmiselt vermakaagine (vermakaak= kärbsevagel naha all) emane koer. Haavast immitses verd mida koerake usinasti lakkus. Vermakaak oli tal tõesti rõve. Suur ja ma usun, et rohkem kui ühe vaglaga naha all. Meil kohalikul koeral Dokil on ka vähemalt üks vermakaak vasaku tagajala kintsul. Mitte küll nii hull kui tollel Kaw küla krantsil. No igatahes sain ma paadiretke alguses tuttavaks kahe talutavat Inglise keelt rääkiva Prantsuse härraga kes mulle mõnda huvitavamat kiidi poolt mainitud fakti tõlkida üritasid. Toimus ju kogu üritus Prantsuse keeles. Ma kohalikku keelt aga ei räägi või no heal juhul suudan näo täis sõimata kui vaja :) Peale Kaw küla visiiti jätkus retk Kaw jõel. Jõel tuhisedes sai linnukesi nautida... Mina eriline linnusõber ei ole ja oma Canoni kit objektiiviga erilist korda saata ei suutnud. Miskid kondorid toksisid jõe ääres raibet ja mõned suured haigrud olid ka lahedad. Peale paari tunnist jõe peal loksumist tegime väikese pausi ühes kalda peal asuvas hurtsikus. Giid pakkus rummi ja puntši (rumm+mahl). Majakeses tuli veeta umbes tunni jagu aega. Puntš töötas! Ootasime pimeda saabumist. Pime käes kupatati meid tagasi paati et jaht kaimanitele saaks alata. Giid Jaque seisis paadis pealampi põletades püsti ja otsis helki veekohal. Kätte saime umbes 6 kaimani, kes kõik osutusid Prill kaimaniks - Caiman crocodilus. Vanim kätte saadud loom oli umbes 5 aastane ja noorim seitsme kuune. Kaw jões elutseb kolme liiki kaimane- Prill, Must ja Punane kaiman. Kaimaneist suurim on Must kaiman. Musta õnnestus näha kahjuks ainult kaugelt ja tundub, et suured ja vanemad loomad üldiselt on paatide suhtes aremad kui noored, lastes lähedale äärmiselt harva. Paaril korral trehvasime kaldal öist puhkust tegevate kapibaaradega (maailma suurim näriline). Giid mainis kuidas eri liiki kaimanitel vahet teha ja muid krokodilli sugulastele iseloomulikke tunnuseid. Vanima looma sugu sai ka määratud- isane. Isasel loomal on 2 peenist- hemipeenis.

27.01.13 Cacao tripp + putukamuuseum. Cacaost ja seal asuvast muuseumist on ainult videod. Muuseum oli lahe... täpselt minu tass teed! Meele tegid kurvaks/kadedaks kõiksugused kuuejalgsed keda mul VEEL ei ole õnnestunud püüda :) Samuti sai tutvust tehtud Hmongide köögipoolega. Hmongid on põhilised Cacao asukad, kes on algupäraselt pärit Vietnamist. Usuliste erimeelsuste tõttu (tagakiusatud kristlased) Prantsusmaalt 70ndatel asüüli palunud tillukesed pilusilmsed tegelased. Isekeskis sai nalja tehtud, et peale Hmongide saabumist hakati Prantsuse- Guajaanas tööd tegema. Teel tagasi tegime peatuse mingis vaatekohas kus tegid pausi kohaliku H-D klubi tsiklimehed. Tegi tuju heaks küll!

Vahepeal sai tehtud üks ööpüük. Peaaegu poolkuuga ja tulemus oli jällegi korralik litter allapoole vööd. Isegi kui on pilves, siis kuu mõju on nii tugev, et putukaid tuleb pealambiga taga otsida. Asja parem külg oli vast aga see, et lina juures peatus kaks turisti kes madusid taga ajasid. Inglise keelt nad väga ei osanud, kuid minu olematu Prantsuse keele ja nende olematu Inglise keele kombinatsioonina sai jutud räägitud. Seniseks saagiks oli meestel langenud üks vägev lehekonn Phyllomedusa tomopterna ja üks madu. Boiga moodi punase musta kirju nastiklane. Lahke käega loovutasin püügilinalt mõned tirtsud-linnutapiku perekonnast Tapinauchenius jaoks. Maoloendur= 9. Titanus 4 Entomohärg 2.