laupäev, veebruar 16, 2013

09.02.13- 15.02.13

09.02.13- tavaline poodlemise ja neti päev Cayennis. 10.02.13- Iles du Salut (Kuradisaared, Saatanasaarestik?). Hommikul 5:30 panime autole hääled sisse ja 1,5h. sõit Kourou poole võis alata. Sadamasse jõudsime napi ajavaruga. Kai ääres loksus sõiduvahend saartele- katamaraan Albatros. Purjede ja mootori jõul rühkis alus läbi tormise(vihm+korralik laine) ookeani sihtkoha poole. Ühel õnnetukesel õnnestus isegi paadi põhja oma mao sisuga kaunistada. Ligi 1,5h. hiljem võttis Ile Royale (üks kolmest Kuradisaarest) meid vastu ilusa sinise merevee ja kuuma päikesega. Mandri juures on vesi jõgede tõttu sogane! Ilma suurema pingutuseta võis siin-seal kohata toimetavaid merikilpkonni. Saarte ajaloo juures väga ei peatuks... lühidalt: kunagi hoiti saartel vange, nii poliitilisi kui ka retse. Üks kuulsamaid vange kes kunagi saartel peatunud on kandis hüüdnime Papillion. Lisaks ajaloolistele ehitistele, mida saartel hetkel restaureeritakse on seal ka mõned lahedad loomad, kes inimest uudistama tulevad. Ahvidest õnnestus kohata Tavasaimirisid- Saimiri sciureus ja Karbusahvide perekonda kuuluvat Apellat- Cebus apella't. Üpris tavalised olid ka Aguutid või Kuutiad- Dasyprocta agouti(leporina). Roomajatest nägime lisaks eelpool mainitud merikilpkonnadele, kelle liiki looma vees viibimise tõttu kindlaks määrata ei õnnestunud, kuid targa raamatu abiga võib eeldada, et loomad keda kohtasime kuulusid liiki Chelonia mydas, ka erinevaid pisemaid sisalikke. Eriliseks maiuseks osutus aga Ile Saint Joseph'il kohatud suur isane Roheleeguan- Iguana iguana kes end kenasti pildistada lubas. Tegelikult loom ise olukorraga kuigivõrd rahul ei olnud ning andis oma ärrituse tõestuseks ka selgeid vihjeid- rapsis peaga, tõmbas end õhku täis et suurem näida, lott lõua all aeti pingule ja ka saba oli vinnas, millega mulle liiga lähedale ilmumise korral mööda sääri lajatada. Lahkusime sõpradena! Kolmest saarest on külastatavad 2- Ile Royale ja Ile Saint Joseph. Ile du Diable saarel asub kosmosekeskuse tehnika ja sinna lihtsurelik ei pääse. Ile Saint Joseph'il käisime ka suplemas. Suurte lainete, kivide ja tugevate hoovuste tõttu on vees viibimine suhteliselt ohtlik. Just lainete, hoovuste ja haide tõttu oli vangidel saarelt põgenemine pea võimatu. Ookeanilainetesse kaotasin veepiiril vedeledes päikeseprillid... ühtäkki laksas laine üle pea ja läinud nad olidki. Vesi oli muidugi äärmiselt soe ja räme soolane ning pani silmad kipitama. Saared olid täis keelavaid ja tegevust piiravaid teadetetahvleid, kuid üks asi mille peale mu meelest mõeldud ei oldud oli oht saada kookosega vastu silmnägemist. Kookospalmid olid kõikjal ning siin-seal oli kuulda ka kukkuvate kookoste raginat. Meelelahutuseks avasime rannas mõned kookosviljad. Tagasi teel katamaraani ninas lösutades ja puntsi juues jäid silma mõned veest välja kargavad kalad ja nende järel ujuvad delfiinid. 12.02.13- Teel Bothrops atrox. Juba liiga kaua pole ühtegi Titaani tulnud... annan ühe enda omadest entomoloog Louise la Pierre'ile... nii sõpruse märgiks! Louise uurib taime perekonda Cecropia kuuluvatel liikidel elavaid mardikaid.

Jne. jne.













3 kommentaari:

  1. Lahe kaamera! Tartu Maratonil märkasin vähemalt viiel tüübil seda küljes - kellel kõhu peal, kellel peas. pop värk.

    VastaKustuta
  2. See on eriti lahe pilt kus kolme tavasaimiriga maadled...

    VastaKustuta