09.02.13-
tavaline poodlemise ja neti päev Cayennis. 10.02.13- Iles du Salut
(Kuradisaared, Saatanasaarestik?). Hommikul 5:30 panime autole hääled sisse ja
1,5h. sõit Kourou poole võis alata. Sadamasse jõudsime napi ajavaruga. Kai
ääres loksus sõiduvahend saartele- katamaraan Albatros. Purjede ja mootori jõul
rühkis alus läbi tormise(vihm+korralik laine) ookeani sihtkoha poole. Ühel
õnnetukesel õnnestus isegi paadi põhja oma mao sisuga kaunistada. Ligi 1,5h.
hiljem võttis Ile Royale (üks kolmest Kuradisaarest) meid vastu ilusa sinise
merevee ja kuuma päikesega. Mandri juures on vesi jõgede tõttu sogane! Ilma
suurema pingutuseta võis siin-seal kohata toimetavaid merikilpkonni. Saarte
ajaloo juures väga ei peatuks... lühidalt: kunagi hoiti saartel vange, nii poliitilisi
kui ka retse. Üks kuulsamaid vange kes kunagi saartel peatunud on kandis
hüüdnime Papillion. Lisaks ajaloolistele ehitistele, mida saartel hetkel
restaureeritakse on seal ka mõned lahedad loomad, kes inimest uudistama
tulevad. Ahvidest õnnestus kohata Tavasaimirisid- Saimiri sciureus ja Karbusahvide perekonda kuuluvat Apellat- Cebus apella't. Üpris tavalised olid ka
Aguutid või Kuutiad- Dasyprocta agouti(leporina).
Roomajatest nägime lisaks eelpool mainitud merikilpkonnadele, kelle liiki looma
vees viibimise tõttu kindlaks määrata ei õnnestunud, kuid targa raamatu abiga
võib eeldada, et loomad keda kohtasime kuulusid liiki Chelonia mydas, ka erinevaid pisemaid sisalikke. Eriliseks maiuseks
osutus aga Ile Saint Joseph'il kohatud suur isane Roheleeguan- Iguana iguana kes end kenasti pildistada
lubas. Tegelikult loom ise olukorraga kuigivõrd rahul ei olnud ning andis oma
ärrituse tõestuseks ka selgeid vihjeid- rapsis peaga, tõmbas end õhku täis et
suurem näida, lott lõua all aeti pingule ja ka saba oli vinnas, millega mulle
liiga lähedale ilmumise korral mööda sääri lajatada. Lahkusime sõpradena!
Kolmest saarest on külastatavad 2- Ile Royale ja Ile Saint Joseph. Ile du
Diable saarel asub kosmosekeskuse tehnika ja sinna lihtsurelik ei pääse. Ile
Saint Joseph'il käisime ka suplemas. Suurte lainete, kivide ja tugevate
hoovuste tõttu on vees viibimine suhteliselt ohtlik. Just lainete, hoovuste ja
haide tõttu oli vangidel saarelt põgenemine pea võimatu. Ookeanilainetesse
kaotasin veepiiril vedeledes päikeseprillid... ühtäkki laksas laine üle pea ja
läinud nad olidki. Vesi oli muidugi äärmiselt soe ja räme soolane ning pani
silmad kipitama. Saared olid täis keelavaid ja tegevust piiravaid
teadetetahvleid, kuid üks asi mille peale mu meelest mõeldud ei oldud oli oht
saada kookosega vastu silmnägemist. Kookospalmid olid kõikjal ning siin-seal
oli kuulda ka kukkuvate kookoste raginat. Meelelahutuseks avasime rannas mõned
kookosviljad. Tagasi teel katamaraani ninas lösutades ja puntsi juues jäid
silma mõned veest välja kargavad kalad ja nende järel ujuvad delfiinid.
12.02.13- Teel Bothrops atrox. Juba
liiga kaua pole ühtegi Titaani tulnud... annan ühe enda omadest entomoloog
Louise la Pierre'ile... nii sõpruse märgiks! Louise uurib taime perekonda Cecropia kuuluvatel liikidel elavaid
mardikaid.
Jne. jne.













Lahe kell!
VastaKustutaLahe kaamera! Tartu Maratonil märkasin vähemalt viiel tüübil seda küljes - kellel kõhu peal, kellel peas. pop värk.
VastaKustutaSee on eriti lahe pilt kus kolme tavasaimiriga maadled...
VastaKustuta