laupäev, jaanuar 19, 2013

13.01.13- 18.01.13

13.01.13- Leidsin mõned päevad tagasi, et rahakott (nahast) oli hallitama läinud. Pühkisin hallituse maha ja jätsin ta sinnapaika. Täna hommikul olid lisaks rahakotile, mis jälle hallitas, kaetud valge kirmega ka teksad. Kuivad asjad märguvad äärmiselt niiske õhu tõttu ise ja nii see kopitus võimust võtab. Pesu pesemine on ka huvitav... pestab saab! Ainult külma veega! Kui riided puhtamaks ei lähe siis jääb vähemalt pesupulbri lõhn külge ja kui nad umbes päevaga ära ei kuiva, siis ei jää enam värskest lõhnast ka midagi alles. Tõmban jälle kopitanud asja selga ja läheb edasi. Tänane poes käik läks maksma 230€. Tarbekaup on kallis, kuid palgad on ka suured. Miinimum palk vastvalt Prantsusmaale ~1500€ kuus. Kui meil mäeotsas on 24C sooja ja niiskuse tõttu tundub et kohati ka jahe, siis 70km. eemal Cayennis võib olla soojakraade üle 30C. Nii palju kui ma pealinnas käinud olen, siis on seal alati palav ja päikesepaisteline ilm olnud. Kui veel maininud ei ole, siis asun Prantsuse-Guajaana kõige sademete rohkemas piirkonnas. Teel pealinna avastasime teelt kaks suurt musta kollase nokaga lindu(Hoko- Crax globulosa). Esimene ahv keda näen on teele lapikuks sõidetud tamariin.  Püüame Maishe´ga kullakaevanduse teel. Õhtu jooksul leian ühe vägeva sururööviku kelle pea poolsest otsast ulatub välja 4 äärmiselt pikka jätket. Vägev röövik! Fototõestuse saamiseks pistame rööviku purki hommikut ootama. Kahjuks kestub aga loom öö jooksul ja kaotab jätked (siga!). Natuke ringi vaadates avastan oksalt torporisse (võime tardumusse langeda osadel lindudel) langenud koolibri. Mõte koolibri pihku saada tuleb aga umbes 4:30 hommikul... linnuke on aga kahjuks selleks ajaks tardumusest virgunud ja lahkub oksade ragistamise peale tiibade vurisedes. Mõni hetk hiljem jääb silma öist puhkust tegev oksa meenutav raagritsikas. Howard leidis eelmine öö samast kohast Vikerboa (Epicrates cenchria ssp.). Kuldariga varustust vedades silkab üle tee väga merisiga meenutav loomake... liik jääb aga kindlaks tegemata.

14.01.13- Püüame Howardiga augus. Väsimus võtab võimust ja nii ma enamuse ööd hamakis magan. Mingi hetk ilmub lina juurde keset metsa KRABI!!! Vaatab lina üle ja ajab oma krabi asju edasi. Alex saab 15,5cm. Titaani :) Öösel püügivarustust vedades leian teelt vihmaussi nätsutava opossumi... vennike kugistab ussikese kärmelt alla ja teeb sääred! Üldine Titaaniloendur... hmm vist=15.

15.01.13- Maishe kingib mulle ühe oma Titaanidest. Titanus= 2 Entomohärg= 1. Maishe'ga puudelt väikseid krüptilisi palvetajaid otsimas. Imelikul kombel polnud paar päeva kellegi käest nõelata saanud. Palvetajaid otsides leiame aga Bullet Ant'i keda kohe kokku rullitud lehe vahele krahmama asun(olin varemgi nii erinevaid kurje putukaid võtnud) ... big mistake! Sipelgas teeb mulle ära! See et mõned päevad pold nõelata saanud tuleb nüüd kuhjaga tagasi ja vist ka mõningase ettemaksuna. Meeletu valusööst sõrmes võtab vanduma. Sõrm küll eriti paiste ei lähe, kuid valu on tunda ka pool päeva hiljem. Õnneks laabub suurem valu umbes 15 minutiga. Tuikama jääb sõrm aga veel paariks tunniks ja kahtlane nõrkus käes vaheldub käe labas närvivaluga. ~7h. hiljem on sõrm otsast tuim, kuid puudutused annavad tunda. 12h. hiljem on veel tunda! Tõelist putukakütti sipelgad ei heiduta ja huvitava välimusega palvetajaritsikate otsimine jätkus valu trotsides. Miski puu pealt mille tüvi okkaline on, leidsime krüptilise suru ja suure tsikaadi. Tõin isegi redeli et Nokaline (Hemiptera) kätte saada, kuid suure kohmitsemise peale tegi loom vehkat. Väikesed mustad kärbsed ei taha ega taha lõppeda. Püügikohtades Nr.1 (tõenäoliselt parim püügikoht) ja Auk (paremuselt teine) ei ole võimalik olla! Ma usun, et ei liialda, kui ütlen et linal on sadu ja sadu tuhandeid kärbseid kes su elu lõksu juurde ilmudes põrguks teevad. Aga muidu on kõik OK! Paljud seni leitud Titanused, võimalik et lausa pooled või isegi enamus on olnud defektiga. Pea kõigil defektiga loomadel on olnud puudu jalg, harvemal juhul üks tunnal. Defekti põhjuseks võib vist pidada võitlust isaste vahel emaste üle, kus suuremad isased väiksemaid sandistavad. Üks huvitavamaid teemasid on Titanus giganteus'e bioloogia. Ei teata ju seda kuhu muneb emane, mida sööb vastne ja kus nukkub. Eelnevalt on arvatud et vastsed elavad juurtes(taime liik teadmata) ja nukkuvad, ning valmikud  väljuvad pinnasest. Peale mida ronivad valmikud puudele et sealt lendu tõusta. Nähes nüüdseks ise hulganisti lina juurde lennanud loomi ning konsulteerides suuremat kogemust omavate isikutega tundub loogilisem hoopis mõni teine teooria. Näiteks see- kuna leitud Titaanid on kõik äärmiselt puhtad, vähimatki sodi enda küljes omamata, võiks öelda et lausa steriilsed, siis võib arvata et kus või millest iganes vastne toitub olgu selleks kas või juured, siis valmik ronib välja sama taime (eeldatavasti siis mõne suurema puu) tüve sisemuses oleva õõnsuse kaudu. Paljud siin leiduvad puud on seest õõnsad ehk siis mitte termiidid ei ole tüve seest ära õõnestanud vaid puu on juba oma elu ajal seest õõnes, ongi selline seest õõnes puu... ühe liigina võiks näiteks tuua Cecropia sp. Mine võta kinni!? Titaanimeeter= 22. Alex saab kuus ja Maishe ühe juurde. Auto rataste all jätab elu tundmatu madu. Maoloendur= 6. Frederic märkab põõsas umbes koduhiire suurust pruunikat tooni tegelast. Oli see nüüd näriline või hoopis mõni kukruline jääb aga saladuseks. Öösel metsas ringi kolades leian ühe süsiku moodi mardika ja raagritsika. Maishe'l lina juures külas vihmauss, kelle ka pildistamise eesmärgil kaasa võtab. Julgeks pakkuda, et välja sirutatuna on ussike ~1,5m. pikk. Kodu uksel ehmatab mind üpris suur pruunikas lehekonn, kes äkki näkku hüpates tervitama tuleb. 

16.01.13- Olin Howardiga jalgsi püügikoht Nr.1 juurest kodu poole liikumas, auto tõrgete tõttu, kui kitiinkestade kragin meeled ergsaks tegi. Suunasin pealambi heli suunas ja seal ta oli- lendav Titanus giganteus. Loom liikus õhus veel üks kümmekond meetrit kuni lõpuks end kõrgesse rohtu kukutas. Kui ma püügivarustusest ~50m. eemal oleva Titaani pihku krahmasin olid emotsioonid ülevad. Minu hõisete peale jooksis kohal ka Maishe kellele uhkelt looma üle andsin. Mehe esimene emotsioon oli:"Unbelievable!" Kõik see toimus umbes kella 03:30 ajal varahommikul. Õhku jääb küsimus, kui palju Titaansikke tegelikult öö jooksul leidmata jääb? Otse linale lendab sikk harva, tihemini valgusvihu piiridesse kus on aga põõsaid, puid ja risu, mis teevad looma leidmise äärmiselt raskeks. Tihti talitletaksegi kuulmise järgi. Minnakse otsima sinna kus kukkuva looma poolt tekitatud mütakat või sahinat kuulda oli. Maishe +6 ja Howard +1. Üldine Titaaniloendur= 29 ja ühtlasi ka Maishe'i ja Howardi viimane ööpüük. Varustust kokku korjates leidsin linalt Fulgora laternaria "peanut-head". Päeval külastas Howardit ja Maishe'i koos valge terjeriga Fredericu poolt vihatud mees Robert... Belgiast pärit putukaentusiast kes Brasiilia vanglas 6 kuud aega veetnud! Brasiilias on igasugune putukapüük välismaalaste poolt keelatud!!! Väidetavalt varastas Robert kunagi kellegi teise turisti putukaid Fredericu külmikutest, mille peale isegi kähmluseks olla läinud :) Peale intsidenti said Robert ja too teine tüüp Fredilt bänni. Persona non grata! Maishe vist pidi õhtul ka Fredile aru andma miks oli Robert seal ja kes kutsus... tuli välja, et keegi ei kutsunud. Lisaks väikestele mustadele kärbestele, kes ikka veel taandumise märke ei näita on lisandunud sama suured sääsed. Püügivarustus haiseb tänu kärbestele mäda järele... tõenäoliselt oleme neid mõne millimeetri suuruseid olevusi tapnud juba paari kilo jagu. 

17.01.13- Unegraafik on pekkis... Päeval magan ja öö veedan metsas. Maishe'i ja Howardi homse lahkumise tõttu võtan õhtu vabaks ja lasen vahelduseks teistel püüda. Tekkinud on küsimus- kuhu mahutada ja kuidas ära tuua putukad!? Kopp hakkab kuuejalgsetest ette tulema! Õnneks saab järgmise nädalaga suurem püügikoormus läbi ning ehk õnnestub vahepeal ka muudele asjadele keskenduda. Titaaniloendur= 32, Maoloendur= 7... leian teelt korallmao, vist mõni Micrurus sp. Tõsiselt vägev punase-musta kirju loom. Kui autotulede vihus roomajat märkan ei saa ma alguses aru kelle või millega on üldse tegu. Varem kogetud 30cm. sadajalgne ja 1,5m. vihmauss on mind loomade hetkega liigitamise suhtes natuke ettevaatlikuks teinud. Õhtu möödub Martinique rummi ja toredate kaaslaste seltsis madu pildistades, magama saan alles kolme ajal hommikul. 

18.01.13- Lahkuvad Maishe ja Howard. Valguspüügil külastab mind punt kohalikke kes konni otsivad... pildistavad lina ja uurivad miks ja kuidas ja mida püüan. Üks seltskonnast töötab Kaw Rahvuspargi Keskuses vms. Uurin kohe kuidas küttimisega on... tuleb välja, et sõiduteest ei tohi üle 100m. metsa minna ja lisavalgustust võib kasutada. Üldiselt tuleb vähemalt korra nädalas kellegi võõraga lõksu juures juttu puhuda. Titaaniloendur= 36

Lehekonn
Anoolis
 Laisik kolme varbaga Rorota mäelt
 Korallmadu?

 Laisik kolme varbaga
 Konn Martiniquelt
 Suru Martiniquelt

 Vihmauss

 Vihmauss

 Vihmauss

5 kommentaari:

  1. See punane korallmadu on mürgitu
    liik Anilius scytale

    Tõnis

    VastaKustuta
  2. Tõsi! Korralik kirjandus siin puudub ja liikide määramine raskendatud... sama päeva õhtul kui loom juba loodusesse lastud oli leidsin supermarketist kus muideks kogu kirjandus on Prantsuse keelne mingist lasteraamatust antud mao pildi...

    VastaKustuta
  3. Põnev lugemine. Elu ikka käib džunglis.

    VastaKustuta
  4. Kas liblikate, mardikate kohta ei saa sealt mingit kirjandust tekitada ?

    Tõnis

    VastaKustuta
  5. Mkm... pole siin midagi... mingi vana kirjandus on mida enam juurde ei tehta trükita ja rohkem pole saada ka mu meelest!

    VastaKustuta