14.01.13- Püüame Howardiga augus. Väsimus võtab võimust
ja nii ma enamuse ööd hamakis magan. Mingi hetk ilmub lina juurde keset metsa
KRABI!!! Vaatab lina üle ja ajab oma krabi asju edasi. Alex saab 15,5cm.
Titaani :) Öösel püügivarustust vedades leian teelt vihmaussi nätsutava
opossumi... vennike kugistab ussikese kärmelt alla ja teeb sääred! Üldine
Titaaniloendur... hmm vist=15.
15.01.13- Maishe kingib mulle ühe oma
Titaanidest. Titanus= 2 Entomohärg= 1. Maishe'ga puudelt väikseid krüptilisi
palvetajaid otsimas. Imelikul kombel polnud paar päeva kellegi käest nõelata
saanud. Palvetajaid otsides leiame aga Bullet Ant'i keda kohe kokku rullitud
lehe vahele krahmama asun(olin varemgi nii erinevaid kurje putukaid võtnud) ...
big mistake! Sipelgas teeb mulle ära! See et mõned päevad pold nõelata saanud
tuleb nüüd kuhjaga tagasi ja vist ka mõningase ettemaksuna. Meeletu valusööst
sõrmes võtab vanduma. Sõrm küll eriti paiste ei lähe, kuid valu on tunda ka
pool päeva hiljem. Õnneks laabub suurem valu umbes 15 minutiga. Tuikama jääb
sõrm aga veel paariks tunniks ja kahtlane nõrkus käes vaheldub käe labas
närvivaluga. ~7h. hiljem on sõrm otsast tuim, kuid puudutused annavad tunda.
12h. hiljem on veel tunda! Tõelist putukakütti sipelgad ei heiduta ja huvitava välimusega
palvetajaritsikate otsimine jätkus valu trotsides. Miski puu pealt mille tüvi
okkaline on, leidsime krüptilise suru ja suure tsikaadi. Tõin isegi redeli et Nokaline
(Hemiptera) kätte saada, kuid suure
kohmitsemise peale tegi loom vehkat. Väikesed mustad kärbsed ei taha ega taha
lõppeda. Püügikohtades Nr.1 (tõenäoliselt parim püügikoht) ja Auk (paremuselt
teine) ei ole võimalik olla! Ma usun, et ei liialda, kui ütlen et linal on sadu
ja sadu tuhandeid kärbseid kes su elu lõksu juurde ilmudes põrguks teevad. Aga
muidu on kõik OK! Paljud seni leitud Titanused, võimalik et lausa pooled või
isegi enamus on olnud defektiga. Pea kõigil defektiga loomadel on olnud puudu
jalg, harvemal juhul üks tunnal. Defekti põhjuseks võib vist pidada võitlust
isaste vahel emaste üle, kus suuremad isased väiksemaid sandistavad. Üks
huvitavamaid teemasid on Titanus
giganteus'e bioloogia. Ei teata ju seda kuhu muneb emane, mida sööb vastne
ja kus nukkub. Eelnevalt on arvatud et vastsed elavad juurtes(taime liik
teadmata) ja nukkuvad, ning valmikud väljuvad pinnasest. Peale mida ronivad
valmikud puudele et sealt lendu tõusta. Nähes nüüdseks ise hulganisti lina
juurde lennanud loomi ning konsulteerides suuremat kogemust omavate isikutega tundub
loogilisem hoopis mõni teine teooria. Näiteks see- kuna leitud Titaanid on kõik
äärmiselt puhtad, vähimatki sodi enda küljes omamata, võiks öelda et lausa
steriilsed, siis võib arvata et kus või millest iganes vastne toitub olgu
selleks kas või juured, siis valmik ronib välja sama taime (eeldatavasti siis
mõne suurema puu) tüve sisemuses oleva õõnsuse kaudu. Paljud siin leiduvad puud
on seest õõnsad ehk siis mitte termiidid ei ole tüve seest ära õõnestanud vaid
puu on juba oma elu ajal seest õõnes, ongi selline seest õõnes puu... ühe
liigina võiks näiteks tuua Cecropia sp.
Mine võta kinni!? Titaanimeeter= 22. Alex saab kuus ja Maishe ühe
juurde. Auto rataste all jätab elu tundmatu madu. Maoloendur= 6. Frederic
märkab põõsas umbes koduhiire suurust pruunikat tooni tegelast. Oli see nüüd
näriline või hoopis mõni kukruline jääb aga saladuseks. Öösel metsas ringi
kolades leian ühe süsiku moodi mardika ja raagritsika. Maishe'l lina juures
külas vihmauss, kelle ka pildistamise eesmärgil kaasa võtab. Julgeks pakkuda,
et välja sirutatuna on ussike ~1,5m. pikk. Kodu uksel ehmatab mind üpris suur
pruunikas lehekonn, kes äkki näkku hüpates tervitama tuleb.
16.01.13- Olin
Howardiga jalgsi püügikoht Nr.1 juurest kodu poole liikumas, auto tõrgete
tõttu, kui kitiinkestade kragin meeled ergsaks tegi. Suunasin pealambi heli
suunas ja seal ta oli- lendav Titanus
giganteus. Loom liikus õhus veel üks
kümmekond meetrit kuni lõpuks end kõrgesse rohtu kukutas. Kui ma püügivarustusest
~50m. eemal oleva Titaani pihku krahmasin olid emotsioonid ülevad. Minu hõisete
peale jooksis kohal ka Maishe kellele uhkelt looma üle andsin. Mehe esimene
emotsioon oli:"Unbelievable!" Kõik see toimus umbes kella 03:30 ajal varahommikul.
Õhku jääb küsimus, kui palju Titaansikke tegelikult öö jooksul leidmata jääb?
Otse linale lendab sikk harva, tihemini valgusvihu piiridesse kus on aga põõsaid,
puid ja risu, mis teevad looma leidmise äärmiselt raskeks. Tihti talitletaksegi
kuulmise järgi. Minnakse otsima sinna kus kukkuva looma poolt tekitatud mütakat
või sahinat kuulda oli. Maishe +6 ja Howard +1. Üldine Titaaniloendur= 29 ja
ühtlasi ka Maishe'i ja Howardi viimane ööpüük. Varustust kokku korjates leidsin
linalt Fulgora laternaria
"peanut-head". Päeval külastas Howardit ja Maishe'i koos valge
terjeriga Fredericu poolt vihatud mees Robert... Belgiast pärit putukaentusiast
kes Brasiilia vanglas 6 kuud aega veetnud! Brasiilias on igasugune putukapüük
välismaalaste poolt keelatud!!! Väidetavalt varastas Robert kunagi kellegi
teise turisti putukaid Fredericu külmikutest, mille peale isegi kähmluseks olla
läinud :) Peale intsidenti said Robert ja too teine tüüp Fredilt bänni. Persona non grata! Maishe vist pidi
õhtul ka Fredile aru andma miks oli Robert seal ja kes kutsus... tuli välja, et
keegi ei kutsunud. Lisaks väikestele mustadele kärbestele, kes ikka veel
taandumise märke ei näita on lisandunud sama suured sääsed. Püügivarustus
haiseb tänu kärbestele mäda järele... tõenäoliselt oleme neid mõne millimeetri
suuruseid olevusi tapnud juba paari kilo jagu.
17.01.13- Unegraafik on
pekkis... Päeval magan ja öö veedan metsas. Maishe'i ja Howardi homse lahkumise
tõttu võtan õhtu vabaks ja lasen vahelduseks teistel püüda. Tekkinud on küsimus-
kuhu mahutada ja kuidas ära tuua putukad!? Kopp hakkab kuuejalgsetest ette
tulema! Õnneks saab järgmise nädalaga suurem püügikoormus läbi ning ehk
õnnestub vahepeal ka muudele asjadele keskenduda. Titaaniloendur= 32,
Maoloendur= 7... leian teelt korallmao, vist mõni Micrurus sp. Tõsiselt vägev punase-musta kirju loom. Kui autotulede
vihus roomajat märkan ei saa ma alguses aru kelle või millega on üldse tegu.
Varem kogetud 30cm. sadajalgne ja 1,5m. vihmauss on mind loomade hetkega
liigitamise suhtes natuke ettevaatlikuks teinud. Õhtu möödub Martinique rummi
ja toredate kaaslaste seltsis madu pildistades, magama saan alles kolme ajal
hommikul.
18.01.13- Lahkuvad Maishe ja Howard. Valguspüügil külastab mind punt
kohalikke kes konni otsivad... pildistavad lina ja uurivad miks ja kuidas ja
mida püüan. Üks seltskonnast töötab Kaw Rahvuspargi Keskuses vms. Uurin kohe
kuidas küttimisega on... tuleb välja, et sõiduteest ei tohi üle 100m. metsa
minna ja lisavalgustust võib kasutada. Üldiselt tuleb vähemalt korra nädalas
kellegi võõraga lõksu juures juttu puhuda. Titaaniloendur= 36
Lehekonn
Anoolis
Laisik kolme varbaga Rorota mäelt
Korallmadu?
Laisik kolme varbaga
Konn Martiniquelt
Suru Martiniquelt
Vihmauss
Vihmauss
Vihmauss













See punane korallmadu on mürgitu
VastaKustutaliik Anilius scytale
Tõnis
Tõsi! Korralik kirjandus siin puudub ja liikide määramine raskendatud... sama päeva õhtul kui loom juba loodusesse lastud oli leidsin supermarketist kus muideks kogu kirjandus on Prantsuse keelne mingist lasteraamatust antud mao pildi...
VastaKustutaPõnev lugemine. Elu ikka käib džunglis.
VastaKustutaKas liblikate, mardikate kohta ei saa sealt mingit kirjandust tekitada ?
VastaKustutaTõnis
Mkm... pole siin midagi... mingi vana kirjandus on mida enam juurde ei tehta trükita ja rohkem pole saada ka mu meelest!
VastaKustuta